Euroopa Keskpank sai rahatrüki kuuplaani täis

Kogumahust 60 miljardit eurot moodustasid riigivõlakirjade ostud 47,4 miljardit eurot. Ülejäänu kaetud võlakirjad ja varaga tagatud väärtpaberid. Soetatud varade keskmine tagasimaksetähtaeg on 8,56 aastat.

Osteti kõigi euroala riikide võlakirju, välja arvatud Kreeka ja Küpros, mis on nö abiprogrammi riigid ning Eesti, millel riigivõlakirju ei ole.

Kõige rohkem, kokku 11,1 miljardi euro eest, osteti tugiostuprogrammi raames Saksamaa võlakirju. Prantsusmaa ja Itaalia riigivõlakirju osteti vastavalt 8,7 miljardi ja 7,6 miljardi euro väärtuses. Soome riigivõlakirjade tugiostud küündisid 774 miljonile eurole ning Läti ja Leedu võlakirjade ostud vastavalt 75 miljonile ja 39 miljonile eurole, selgub Euroopa Keskpanga ülevaatest.

Võlakirjaostuprogrammi mõjul on aktsiaturud tõusul, euro järsult nõrgenenud ning euroala riikide laenukulud veelgi alanenud, kohati kõigi aegade madalaimale tasemele – sel nädalal sai turult esmakordselt negatiivse intressimääraga laenata isegi Hispaania. Laenamise eest on investorid valmis peale maksma ka „perifeeriariigile“ Iirimaale.

Tugioste alustati 9. märtsil ning neid on kavas jätkata vähemalt tuleva aasta septembrini. Programmi käivitamise põhjuseks oli euroalal miinusesse langenud inflatsioon, millele kokku 1,1 triljoni euro suuruse „rahatrükiga“ loodetakse elu sisse puhuda.

Positiivsed signaalid

Euroopa Keskpanga tugiostude käivitumisest on euroala majandusest tulnud mitmeid positiivseid signaale – eelkõige tänu nõrgenenud eurole ja nafta hinna langusele. Majanduslik kindlustunne euroalal kerkis märtsis viimase nelja aasta pea kõrgeimale tasemele, Saksamaa inflatsioon on tagasi plussis ning kogu euroala inflatsioon miinusest nullile lähenemas - Eurostati kiirhinnang märtsi inflatsioonile näitas euroalal hinnalanguse aeglustumist 0,1%-le. Euro nõrgim hetk oli märtsi keskpaigas, mil ühisraha odavnes 1,04 dollarile eurost. Täna kaupleb euro USA dollari suhtes 1,08 dollari tasemel.

Nii on kiidetud Euroopa Keskpanga programmi ajastust, mis tabas just hetke, mil euroala majandus hakkab langusest üle saama. Juba spekuleeritakse hoopis selle üle, kas Euroopa Keskpank võiks oma tugiostuprogrammi ka varem lõpetada, kui inflatsioon soovitud 2% piirile varem lähenema hakkab.

„Oleme oma tegevuskava paika pannud ja kavatseme selle järgi talitada. Kui me aga peaksime nägema, et see viib meid kiiremini eesmärgile, siis loomulikult ei ole me nendes otsustes nii seotud, et oma tegevust vastavalt kohandada ei saaks,“ ütles Euroopa Keskpanga juhatuse liige Yves Mersch sel nädalal Saksamaa väljaandele Börsen-Zeitung antud intervjuus. „Samas kehtib see ka sel juhul, kui me ei peaks oma eesmärki saavutama. Kummalgi juhul ei saa me tegelikkuse ees silmi kinni panna.“

Euroopa Keskpanga praegu kehtiva prognoosi järgi jõuab inflatsioon 1,8% tasemele 2017. aastaks.

Mersch tõrjus ka kartusi, et Euroopa Keskpanga tugiostuprogrammi jaoks ei pruugi jätkuda sobivaid varasid. „Ma ei arva, et üldjuhul puudus tekib,“ ütles ta, mööndes siiski, et mõnedes varaklassides võib taoline olukord tekkida. „Eks me siis vaatame, kuidas toimida.“

Skepsis ja riskid

Yves Merschi kolleeg Euroopa Keskpanga juhatuses Sabine Lautenschläger on keskpanga võlakirjaostuprogrammi suhtes aga jätkuvalt skeptiline.

„Euroala madalate intressimäärade valguses leian alust kahelda, kas tugiostuprogrammil ikka saab olema nii suurt majanduslikku efekti kui loodetakse,“ ütles ta aprilli algul Saksa ajalehele Wirtschaftswoche. Samuti möönis ta riski, et keskpanga tegevus vähendab valitsustele survet vajalike reformide tegemiseks. „Ekspansiivne rahapoliitika saab kasvu ainult tagant aidata. Otsustav impulss peab tulema majanduspoliitikast,“ ütles ta. 

Keskpanga tugiostuprogramm ja ülimadalale või miinusesse langenud riigivõlakirjade intressimäärad sunnivad investoreid mujalt tootlust otsima. Osad on ostnud firmade võlakirju – enam kui kahe kolmandiku eurodes denomineeritud investeerimisjärguga ettevõtete võlakirjadest on nüüd alla 1% tootlusega, kirjutab Financial Times. Ning poolte BB reitinguga ehk väga riskantsete võlakirjade tootlus on alla 2%, mis näitab, kuidas tootluse jaht on rekordmadalale viinud isegi kõige riskantsemate varade tootluse, märgib leht. Olukorda ära kasutades on ettevõtete võlakirjade emiteerimine järsult kasvanud.